KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED ⤵

Kas lastehoid töötab ka suvel?

Meie lastehoid on avatud ka suvel. Lastehoid on suletud ainult riigipühadel ja lahtiolekuaeg on lühendatud riigipühadele eelnevatel päevadel (23. veebruar, 22. juuni, 23. detsember, 31. detsember). Juhul kui see peaks tulevikus muutuma, siis saavad sellest lapsevanemad teada pika etteteatamisega.

Kas hoius on olemas koht lapse isiklike asjade hoidmiseks?

Igal lapsel on nimeline nagi, kuhu saab panna rippuma vajalikud asjad (ka nt koti). Samuti on igal lapsel oma korv, kus saab hoida varuriideid, mähkmeid, kotti riputada jms. Mähkmeid võib tuua lastehoidu suure paki. Meil on mähkmepakkide hoiustamiseks olemas koht.

Mis asjad võiksid lapsel hoius kaasas olla?

Lapsel peaksid olema hoius olemas vajadusel mähkmed, mugavad varuriided (mitte libiseva tallaga sokid, püksid, retuusid, pluusid, aluspesu jms). Mida rohkem on lapsel hoius olemas erinevaid rõivaesemeid, seda paremini saavad ka hoidjad last vastavalt olukorrale ja temperatuurile riietada. Meie lastehoius on hoidjad ka üsna usinad lastele õpetama ise riiete selga panekut- seega soovitame lähtuda ka riiete puhul sellest, et lapse jaoks oleks  nende selgapanek võimalikult lihtne.

Lapsel võib alati olla kaasas oma turvaese, lutt ja nimesildiga veepudel (eriti suvel). Kaasas võivad olla ka oma kaisuloomad, tekike, padi vms, mis tekitavad lõunauinaku ajal turvatunnet.

Kas laps peab oskama iseseisvalt süüa?

Vajadusel abistatakse last söömisel – tihti on nad meie juurde tulles pisikesed ja pigem vajavad alguses abi söömisel. Küll nad üldiselt õpivad selle üsna kiiresti teiste eeskujul selgeks või proovivad usinalt ise hakkama saada.

Kas on võimalik hoius pakkuda lapsele kodust kaasa saadetud toitu?

Jah, kuid sellisel juhul ei vastuta lastehoid toidu kvaliteedi (sh toiteväärtus, kaloraaž jms) eest.

Kogemusi lastega, kes on eritoidul, on meil nüüdseks  juba palju. Igal aastal on lastehoius mõni laps, kel kodust kaasa pandud toit (nt ei sobi meie toitlustaja pakutav menüü) või toitlustaja tagab eritoidu tervislikel põhjustel. Eritoit valmistatakse toitlustaja poolt tingimusel, et lapse allergia, talumatuse vms kohta on olemas vastav tõend. Eritoit tähendab siinses kontekstis seda, et toitlustaja asendab menüüs lapsele keelatud toiduaine.

Kas arvestate lastega, kellel esineb erinevaid allergiaid, talumatust teatud toiduainete vastu või üldiselt lapsevanema soovidega lapse toitumise osas?

Arvestame erisoovidega nii palju, kui see meil on kohapeal võimalik. Näiteks ei paku piima lastele, kes piima juua ei tohi. Samuti on võimalik meie toitlustajaga jõuda kokkuleppele, et lapsele sobimatu toit asendatakse toiduga, mida ta tohib süüa (arstitõendi olemasolul). Oleme teinud lapsevanematega erinevaid kokkuleppeid.

Kuidas tagate laste turvalisuse Sipsiku lasteaia mänguväljakule jalutamisel?

Lastel on seljas helkurvestid, mis teevad nad liiklejatele lihtsasti märgatavaks. Lisaks on laste käed jalutusköie küljes, et keegi ei saaks jalutamise ajal kõnniteelt autoteele lipsata. Ühtlasi ei ole tänaval tihedat autoliiklust, on ühesuunaline liiklus ja meie ülekäigukoht on  hästi nähtava kohapeal. Lisaks on mänguväljakule jalutamise teekond väga lühike. Mänguväljak asub paari minuti jalutuskäigu kaugusel.

Lisaks on lastehoiu hoovis olemas väike mänguväljak, mida saame vajadusel kasutada nt suvel, kuid sõltub laste arvust (on väiksem kui on Sipsiku lasteaia mänguväljak).

Kuidas tagate laste turvalisuse mänguväljakul?

Mängime lasteaed Sipsiku õuealal asuval väiksemal mänguväljakul (seal on kaks mänguväljakut), mis on kohandatud sobivaks mängimiseks sõimealistele lastele. Laste mänguala on hästi jälgitav, lasteaia ümber on kõrge värav, mis on suletav riiviga, lisaks on mänguväljaku enda ümber puidust aed, mida saab avada ainult väljast. Laste turvalisus on prioriteet number üks. Mänguväljakul on sisse seatud laste loendamise ja jälgimise süsteem, kus lapsi jälgtakse ja loendatakse.

Kuidas lohutate nutvaid lapsi? 

Mõni laps soovib olla süles, kallistada, käest kinni hoida, lihtsalt täiskasvanu kõrval olla, teine mitte nii väga ja see on okei. Meie lähtume konkreetsest lapsest. Kindlasti ei ole me seda meelt, et laps peab olema oma kurbusega üksinda. Meie eesmärk on pakkuda lapsele kurvematel hetkedel tuge ja anda märku, et oleme tema jaoks olemas. See, kuidas individuaalset last lohutada,  selgub tavaliselt harjutamisperioodi jooksul, kui laps on jäänud lastehoidu lapsevanemata.

Milline on teie magamamineku rutiin?

Enne magaminekut söövad lapsed sooja lõunasööki, järgnevad hügieenitoimingud, seejärel lapsehoidjad sätivad lapsed oma vooditesse, millele järgneb üks või mitu toredat unejuttu, rahustav muusika või white noise uinutava masina hääl.

Kas lapsed jäävad hoius magama, kui laps on kodus harjunud magama hällis või värskes õhus?

Meil on nii palju kogemusi väga paljude erinevate lastega, kes kõik on erinevate harjumustega. Mitte ühelgi lapsel ei ole seni olnud probleeme, kui on kodus harjutud magama hällis või värskes õhus, kõik nad on suutnud ümber harjuda. Paljuski on abiks n-ö “kambavaim”.

Esimestel kordadel võivad lapsed küll vajada lapsehoidja tuge- selle tõttu paneme ka esimest korda uinakut tegeva lapse alati lapsehoidja kõrval olevasse voodisse, et vajadusel saaks last paitada, sülle võtta vms.